Maailma sügavaim kaevandus

Maailma sügavaim kaevandus

Posted on 30/09/2008 by kaevandamine

Maailima sügavaim kaevandus on 3 777 m sügava AngloGold Ashanti’s TauTona Kullakaevandus Lõuna Aafrika vabariigis. Plaanitakse jõudmist  4 300 m sügavusele 2040 ndaks aastaks. 

http://www.miningweekly.com/article.php?a_id=105911

Sinking of world’s deepest mine commences

By: Esmarie Swanepoel

Published on 6th April 2007

AngloGold Ashanti’s TauTona mine will see the sinking of a twin decline shaft in March this year, which is expected to be completed by February, 2012. The sinking project is part of the Below 120 Carbon Leader project and will take TauTona to 3 902 m below surface, making it the deepest mine in the world.     

Allmaaeriala - geotehnoloogia

Celine Dion laulab soolakaevanduses:

http://mi.ttu.ee/geotehnoloogia/



http://mi.ttu.ee/geotehnoloogia/

Frontaalkombain

Frontaalkombain

Kokkutulek 06.05.2011

Uuringud ja projekteerimine: Mäeinstituudi projektid, uuringud ja osalemine uuringutes

Uuringud ja projekteerimine: Mäeinstituudi projektid, uuringud ja osalemine uuringutes

Kaevandamise suurim probleem

Uuringud: Uuring "Säästva kaevandamise tingimused": "Loading..."

Kaevandus Estonicas

• AVALEHT
• OTSING

PRINDI

Otsingutulemused päringule "kaevandus"

LEITI 7 TULEMUST / NÄITAN 1-7

Viru kaevandus

​1960. aastatel võeti allmaakaevandamisel kasutusele kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul moodustatakse 8–10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja lõhatakse ning kaevis laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele jäetud tervikutel.

http://www.estonica.org/et/pildid/Viru_kaevandus/

Maardu lahtine kaevandus

1955. a. 22. mail avati Maardu karjäär, kus kaevandati fosforiidimaaki lahtisel meetodil. Fosforiit oli vajalik kunstväetise superfosfaadi tootmiseks. Kõike muud kui loodussõbralik väetis, samuti selle keskkonda hävitav kaevandamine ühendatuna kaevanduste tarbeks N. Liidust Eestisse toodavate immigrantide hulkadega sai 1980ndatel esimese suure okupatsioonivõimu vastase väljaastumise — fosforiidisõja — põhjuseks.​

http://www.estonica.org/et/pildid/Maardu_lahtine_kaevandus/

Kirde-Eesti kaevandus- ja tööstuspiirkond

http://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus-_ja_tööstuspiirkond/

Roomikvankritel pärikopp-paljundusekskavaator EVG 35-65 M

Nõukogude majanduspoliitika keskmes oli raske- ja sõjatööstuse eelisarendamine. Eestiski arenes tööstus eelkõige ekspansiivselt. Selle heaks näiteks on roomikvankritel pärikopp-paljundusekskavaator, millesuguseid toodeti kogu NSV Liidus vaid kuus tükki. Hiidmonstrum demonstreerib nii Eesti majanduse rakendamist impeeriumi teenistusse kui ka suurriigi ebaefektiivsust kui sellist — innovatsiooni asemel oli lihtsam ehitada suuremaid ja robustsemaid masinaid.

http://www.estonica.org/et/pildid/Roomikvankritel_pärikopp-paljundusekskavaator__EVG_35-65_M/

Sisukord

​Eestimaa loodusest üldiselt Asend ja looduslikud tingimused Taimestik ja loomastik Eesti loodusest eri regioonides Soome laht ja Põhja-Eesti rannikumadalik Põhja-Eesti paelavad Lahemaa Rahvuspark Alutaguse Kirde-Eesti kaevandus- ja tööstuspiirkond Narva jõgi ja Peipsi-äärne asustus Läänemeri Lääne-Eesti ja Liivi lahe saared Lääne-Eesti tasandikud Vahe-Eesti tasandikud Kesk-Eesti voored ja tasandikud Lõuna-Eesti kõrgustikud ja nõod

http://www.estonica.org/et/Loodus/

Kirde-Eesti tööstuslinnad

Põhja-Eesti teise olulisema keskuse moodustavad Kirde-Eesti tööstuslinnad, mis paiknevad suhteliselt tiheda kogumina piki Tallinn–Narva–Peterburi maanteed (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Kiviõli, Püssi). Taolise linnavõrgu või arengukoridori kujunemist on oluliselt mõjutanud piirkonnas asuvate põlevkivivarude kaevandamine ja sellel rajaneva suurtööstuse arendamine. Kohtla-Järve oma laialipillutatud linnaosadega on tekkinud täielikult põlevkivitööstuse (kaevandamine ja töötlemine) arendamise tulemusena. Esimene põlevkivikaevandus rajati 1916, edaspidi hakkasid ..

http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Asustus/Kirde-Eesti_tööstuslinnad/

Pannjärve liivakarjäär ja Vasavere veehaare

Keskkonnakaitse seisukohalt on Kirde-Eesti üheks konfliktialaks Kurtna mõhnastik, kus piirnevad Kurtna maastikukaitseala ja Pannjärve karjäär. Piirkonna suurimas liivakarjääris ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva (kvartsi sisaldus on paiguti üle 90%) põhjaveetasemest sügavamalt hüdropumpamise teel. Umbes kolmandik Kurtna mõhnastikust on veetud teetammidesse ja ehitustele ning selle asemel laiub Alutagusele võõras tehisliivakõrb. Samas kõrval asub Kohtla-Järve veevarustuseks loodud Vasavere veehaare,.. Et Estonia kaevandus juhib oma kaevandusvee läbi lää..

http://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus-_ja_tööstuspiirkond/Pannjärve_liivakarjäär_ja_Vasavere_veehaare/